Raja algus on Harkujärve kooli juures ja lõpp Keila-Joa pargis. Rada kulgeb valdavalt Harku vallas. Algusosas läbib rada Saue valda ning lõpeb Keila vallas.

Matka on võimalik lõpetada ka Väänas (15 km) või Türisalus (22 km).

1. Harkujärve asub samanimelise järve kaldal. Harku järve pindala on 164 hektarit ja sügavus kuni 2,5 meetrit. Järve taimestik on liigivaene, ka kalarikkusega ei paista järv silma. Suvel kasutatakse järve suplemiseks. Harkujärve keskuses asub hästi hooldatud liigirikas põlispuudega park, millest lookleb läbi maaliline oja. Endises suvemõisa häärberis asub nüüd kool ning vanast hobusetallist on saanud nägus kultuurikeskus.

2. Harku küla. Kiriku juurest kulgeb rada Tabasalu suunas, kuid õige varsti pöördub rada vasakule, et läbida arhailise välis­ilmega Harku küla. Küla on peidetud suurte puude varju.

Perede õuesid ümbritsevad pae-kivist aiad moodus-tavad ilusaid külatanumaid.

 3. Loopealne. Laabi küla juures ületab rada vana raudtee ning suundub Harku paekarjääri serva mööda Kodasema küla suunas. Kodasema külast lõunas kulgeb rada läbi põõsasmarana loopealse. Tegu on unikaalse taimkatte- ja maastikuüksusega. Põõsasmarana looalasid leidub Eestis vaid vähesel määral, mujal maailmas veel ainult Gotlandi ja Ölandi saarel. Eriti ilus on see ala juulis, kui kogu loopealne särab kollastest õietäppidest.

 4. Vahiküla. Kodasema külast kulgeb rada paari kilomeetri vältel edela suunas mööda põldudevahelist teed.

Põllud seljataga läbib rada kuivemaid ja märjemaid metsaosi, ületab kraave ning jõuab peagi kaunile metsateele, mida mööda suundume Vahikülla. Vahikülas võib vaadata 1870. aastatel rajatud Tugamanni vesiveskit ning Vahiküla joastikku. Põhiastangu kõrgus on 1,2 meetrit, joastiku üldine langus ligi 4 meetrit. Enne matka jätkamist saab puhata endise EKE  EMV puhkemaja juures.

 5. Vääna jõgi. Vahikülast Väänasse saab liikuda mööda tähistatud matkarada või piki jõekallast. Sellel lõigul voolab Vääna jõgi kohati üpris sügavas orus ja on erakordselt looklev.

 6. Vääna. Vanimad kirjalikud teated Väänast pärinevad 1325. aastast. Barokkstiilis Vääna mõisahoone ehitamist alustati 1784. aastal. Vääna mõis oli koduks rahvusvahelise kuulsusega kunstnikule ja antiikajaloo uurijale Otto Magnus von Stackelbergile (1786-1837). Mõisas olid ka tema väärtuslikud kunstikogud. Mõisa pargi rajamiseks tuli paele ca 15 sentimeetrine mullakiht kaugemalt kohale vedada.

 7. Klint. Väänast  kulgeb rada asfaldteed mööda kilomeetri jagu Keila-Joa suunas ning pöörab siis pisikest teed mööda paremale klindi servale. Klindi serva mööda liikudes saab jälle nautida kaunist loopealst ning vaadata ka klinti. Enne Türisalu pangale jõudmist võib tutvuda Nõukogude Armee tegevusjälgedega endises raketibaasis.

 8. Türisalu pank. Türisalu panga idaosa kerkib 30 meetri kõrguse järsu müürina otse mere äärest. Kõrgelt maaninalt merre ulatuvalt pangalt avaneb ilus vaade merele, Vääna-Jõesuule ja Suurupi poolsaare kivisele rannikule. Panga jalamil lebab mitmel pool suuri allakukkunud paekamakaid.

 9. Keila-Joa. Türisalu pangalt kulgeb rada mere kallast mööda Keila-Joale. Mere äärest suundub rada Keila-Joa parki, mis on Eesti kaunemaid parke. Pargi rajamist alustati 1820-ndate aastate lõpul ja hõlmas omal ajal ligi 80 hektarit maad mõlemal pool jõge.

Kogu pargi pärl on kahtlemata Keila juga, mis asub 1,75 kilomeetrit jõe suudmest. Joa kõrgus on kuni 6,1 meetrit, eriti võimas vaatepilt avaneb siin kevadise suurvee ajal. Joast allpool on jõgi kärestikuline. Jõesuudme ümbruses on kena liivarand.

Keila-Joa mõisahoone ehitamist alustati 1930. aastal Alexander von Benckendorffi korraldusel. Kolme aasta pärast valmis miljon kuldrubla maksnud uhke loss.

 Keila-Joalt algab järgmine Euroraja rajalõik.

  Matkarada on tähistatud sini-valgete märkidega

Kirjelduse koostas Jüri Kõiv